Karjala / Karelia kuuluu Suomelle - Pro Karelian fokus.
Karelia / Karjala is part of Finland - Pro Karelia's focus.


Tietoa kirjoittajasta


Markus Lehtipuu

Markus Lehtipuu
free lance -toimittaja

Markus Lehtipuu on helsinkiläinen kirjakustantaja ja matkailutoimittaja. Hän kokosi 1980-luvun lopulla itsenäisen matkailun käsikirjan Tuhat Tietä Tropiikkiin, josta tuli suosittu opaskirja.

Hän oli perustamassa matkaopaskirjasarjaa ”Suomalainen Matkaopas” 1990-luvun alussa ja toimii edelleen samannimisen osakeyhtiön toimitusjohtajana.

Markus on oleskellut tai työskennellyt 75 itsenäisessä maassa ja kirjoittanut yli 20 matkaopaskirjaa, osa näistä englanniksi.

Lehtipuulla ei ole juuria Karjalassa. Hän otti osaa toimittajien helikopterimatkalle Karjalaan keväällä 1999, ja on sen jälkeen käynyt yli lukemattomia kertoja Karjalassa.

Vuonna 2000 ilmestynyt Karjala Suomalainen Matkaopas myytiin loppuun kahdessa kuukaudessa, ja kesällä 2002 julkaistaan jo kirjan neljäs, laajennettu ja korjattu painos.

Lehtipuu on opiskellut yliopistossa taloustieteitä ja tiedotusoppia. Karjalan tutkimus on antanut mahdollisuuden ainutlaatuiseen pioneerityöhön ja samalla erilaisten visioiden kehittämiseen.

Akateemisten oppien ohella eri puolilta maailmaa hankitut kokemukset ovat helpottaneet Karjala-kysymyksen hahmottamista.

E-mail
Kirjoittajan muita artikkeleita

28.07.2003
»  DON’T SAY ”RUSSIAN” OR IT WILL BE DELETED

16.06.2003
»  THOUSANDS OF KARELIANS DEMONSTRATE

05.03.2003
»  HERITAGE OF HORROR

04.02.2003
»  AN INTERNATIONAL INVESTMENT AREA IN OCCUPIED KARELIA COULD BOOST RUSSIA INTO GROWTH

04.02.2003
»  EURO COULD MAKE RUSSIA WANT TO RETURN KARELIA TO FINLAND

18.12.2002
»  KARELIA COULD BE EUROPE’S MOST LUCRATIVE INVESTMENT AREA

15.12.2002
»  DID BRITAIN SPONSOR ETHNIC CLEANSING?

25.09.2002
»  HERITAGE OF HORROR – 50 YEARS AFTER STALIN

12.08.2002
»  WILL THE KUUSAA MANOR SURVIVE THE YEAR 2002? (Photos)

13.06.2002
»  A COMMENT ON THE ARTICLE BY MINISTER JAKOBSON

21.05.2002
»  THE PRESENT KARELIA IS A DEAD END

18.01.2002
»  WHAT KOROBITSYNO - ALL DOWN HILL?

23.11.2001
»  BENEFITS OF RETURN TO RUSSIA

22.11.2001
»  KARELIA IS PART OF FINLAND, CURRENTLY UNDER RUSSIAN OCCUPATION

  Lisää artikkeleita kirjoittajalta

  Artikkeli-arkisto




Include your email address to our Media, Political or Karelian list. You'll get information of the Karelian issue - mainly in Finnish.

Copyright 2008-2018 © Pro Karelia ry. You can copy the articles. Please mention the source of the article - Pro Karelia ry, www.prokarelia.net

  The personal registers of Pro Karelia

30.05.2002
Markus Lehtipuu

TÄNAPÄEVA KARJALA ON SURNUD PUNKTIS

Missuguses Euroopa osas leidub rohkem varemeid kui Kabulis? Kus elavad Eurooplased naturaalmajandusest? Kus me veel näeme lehmi leidmas varjupaika varemetest?

Selle paiga nimi on Karjala, ala, mille Nõukogude Liit omastas Soomelt. Tänapäeval näeb kogu see piirkond välja nagu sõjatanner.

Võtame Kuusaa mõisa, kus veetis oma lapsepõlve kuulus enamlaste liider ja Nõukogude diplomaat Madame Kollontai. Selle ümber ehitasid sovjetid kahekümnest majast koosneva lastelaagri. Praeguseks on kõik majad, kaasa arvatud imposantne peahoone, purustatud ja varemeis.

Sovjetid muutsid Konevitsa kloostri torpeedokeskuseks. Ikka veel plahvatusvalmis torpeedod vedelevad endiselt mädanevais puukastides.

Külasta kasvõi Soanlahti rajooni kus on kokku seitse küla. Kuus nendest tegid sovjetid tühjaks, viies kõik allesjäänud majad kusagile mujale. Alles jäi vaid peamine küla. Sinna rajati kolhoos. Tänaseks on kolhoos varemeis ja vähesed inimesed, kes on sinna jäänud, on eraldatud tolmuste kruusateede poolt. 1939 oli selles piirkonnas soomlasi 2,156; seal oli kuus kooli ja tuhandeid kariloomi.

1930-nendail aastail oli Varpaküla Suojarvi rajoonis üks kõige idüllilisemaid külasid kogu Soomes. Kõik ehitised on kadunud. Punaarmee ehitas külakiriku varemetele inetu torni. Nüüd on ka torn rüüstatud ja varemeis.

Viiburis, mis oli omal ajal suuruselt teine linn Soomes, on varemeis kümneid maju, mida ei ole võimalik enam taastada. Põrandaid katab ühe jala paksune kiht rämpsu, pudeleid ja räbalaid. Nägime ka koera surnukeha ja narkomaanide kasutatud süstlaid. Põrandad on kokku varisenud ja pööningutel kasvavad väikesed puukesed!

Karjala sundloovutamine Soome poolt oli osa Stalini plaanist valitseda maailma. Stalin imetles Hitlerit ja võttis omaks tema "Lebensraum" (eluruum) doktriini. "Berliini turvalisusest" sai Stalini jaoks "Leningradi turvalisus", kuid tegelikult kavatses ta okupeerida kogu Soome samal viisil, nagu ta okupeeris Eesti, Läti ja Leedu.

Kui Nõukogude Liit 30. novembril 1939 Soomet ründas, oli Stalin liidus Hitleri natsistliku Saksamaaga ja hakkas ellu viima oma varianti fašismist: ta võttis Soomelt eluruumi, kiusas taga vähemusrahvusi, rajas vanglaid ja kontsentratsioonilaagreid ning sundis Nõukogude ja teiste maade kodanikke orjatööle. Mõned venelased kutsuvad Nõokogude perioodi 'punafašismiks'.

Kui 1991. aastal sai 14 vabariiki iseseisvaks, jäi Karjala endiselt valedesse kätesse.

Karjalas on rohkem varemeid, kui ma olen eales näinud oma reiside ajal 75 riiki kogu maailmas. 1986. aastal Ugandat külastades ma siiski nägin sõjas purustatud hooneid. Kuid Karjalas on hävitustöö üleüldine: laudad, tootmishooned, tehased, elumajad, betoonrajatised, kauplused, pioneerilaagrid, Soome-tüüpi majad, kirikud ... tuhandeid varemeis, hävitatud või mahajäetud hooneid. Enamik neist on hävitatud peale sõda, paari viimase aasta jooksul.

Vastavalt 2001. aastal läbiviidud uurimusele on Karjala kannasel (piirkond tänapäeva Soome ja St Peterburi vahel) väga vähe majandustegevust.

- Umbes 16-18 tootmisettevõtet, millest suurimad kuuluvad välisfirmadele (United Paper, Luhta ja IKEA). 1939. aastal, kui Soomes algas tegelik industrialiseerimine, oli Karjala kannasel 124 vabrikut. Enam kui 90% neist vabrikutest on hävitatud, maha jäetud või seisavad varemeis.

- Umbes 35 talumajapidamist, millest mõned toimivad peamiselt lehmade varjupaigana ega ole seotud mitte mingisuguse majandustegevusega. 1939. aastal oli 20187 talu.

- Umbes 275 küla, millest umbes 130 pakub mingisuguseid teenuseid, tavaliselt on seal vaid üks väike kauplus või kiosk. Enne nõukogude võimuletulekut oli selles piirkonnas 840 küla, kus oli 359 külakooli ja umbes 1000 poodi. Väljaspool suuremaid linnu ei näinud me ühtegi tegutsevat kooli.


Rajoon Mainitud
külad Vabrikud Talud Hotellid Kauplused Kaup-
lused² Ligikaudne
indeks


Kokku 274 16 32 64 171 99 n/a

Soome ajal 842 124 20 187 n/a n/a 948 n/a

Mainitud külad:
Vene nimedega ümbernimetatud külad endistes Soome kihelkondades. Soome külade arv on 1939. aastast. Allikas: " Sellainen oli Karjala ", 2. p/1960

Vabrikud:
Tehased, kivimurrud, saeveskid ja teised tootmisettevõtted. Soomet puudutav arv: " Sellainen oli Karjala ".

Talud:
Loomakasvatustalud, karusnahakasvatused ja laudad, kus leidub lehmi ja/või heinu. Arv Soomes (põllud): " Suomenmaa 5.1923 ".

Hotellid:
Hotellid, puhkekeskused (osa mõeldud ainult venelastele)

Kauplused:
Kaupluste arv praeguses rajoonikeskuses, umbkaudne arvestus.

Kauplused²:
Nende külade arv, kus pood asub väljapool külakeskust. Arv Soomes (põllud): " Suomenmaa 5.1923 ".

Indeks:
Summadest on arvutatud indeks, mille järgi külakeskuses asuvate kaupluste eest saab 1, 2 või 3 punkti, sõltuvalt kaupluste arvust. Ülejäänud summad liidetakse kokku. Mida väiksem tuleb indeks, seda tõenäolisemalt võidakse seda maa-ala lugeda elamiskõlbmatuks. Indeksit ei tohi tõlgendada üks-ühele.
Ülaltoodud info ei sisalda andmeid Viiburi kohta.

Käkisalmi (Priozerski) linnapea sõnade järgi sureb seal iga sündiva lapse kohta kolm elanikku. Looduskaunis Hiitola piirkonnas kõigub töötuse protsent 60 ümber ja enamik noori kolib St. Peterburgi või Petroskoisse, kavatsemata enam kunagi tagasi tulla. Endine sõjaväebaas ja kolhoos on alatiseks suletud.

Endises Kirvu piirkonnas on 90% elanikkonnast töötud. Suur sõjaväebaas on suletud ja rüüstatud. Raputamaks soola haavadele, ehitas Punaarmee oma suurtükilaod vanasse Soome surnuaeda, otse soomlaste haudadele.

Soomlased on elanud Karjalas sadu, kui mitte tuhandeid aastaid. Kunagise rootslaste ja venelaste sõjatandrina liideti see 1812. aastal Soome Suurvürstiriigiga ning 1920. aastal sõlmisid venelased ja soomlased lepingu, mille kohaselt sellest piirkonnast sai 'igaveseks' iseseisva Soome Vabariigi 'jäädav' osa.

Selles piirkonnas elas ligikaudu 400,000 Soome kodanikku, kes töötasid vabrikutes või harisid maad ning uskusid rahvusvahelisi lepinguid. Nad olid luterlased ja õigeusklikud kristlased, kes kõnelesid soome, rootsi, vene või mõnda muud keelt - ärimehed, talunikud ja vabrikutöölised, vanurid ja lapsed. Neil olid spordiklubid ja seltsid, nad hääletasid erinevate parteide poolt ja neil oli usku tulevikku.

1944. aastal anti neile umbes viis minutit asjade pakkimiseks ja lahkumiseks. Soome valitsus pidi ümber asustama 420,000 inimest ja tuli sellega suurepäraselt toime. Kuid kõik nad igatsevad seniajani oma kodupaiga järele.

45 aasta jooksul ei lubanud Nõukogude Liit neil isegi oma endist kodukanti näha. Kojuminek oli raske kuritegu! Nõukogude Liit süüdistas Soomet ja Soome põgenikke sõjas, mille Stalin ise kaks korda alustas Soome vastu.

Kuna põgenikud leidsid uue kodu Lääne-Soomes, siis ei ole küsimus ainuüksi õigluses. Lisaks sellele kohutavale lagunemisele peab maailm olema tunnistajaks humanitaar- ja sotsiaalkatastroofile. Karjala küsimus tuleb lahendada kõrgeimal rahvusvahelisel tasemel.

Minu nägemus on kolmetsooniline mudel.

Oma traagilise ajaloo tõttu ei saa Karjala oma praeguses kaoses integreeruda ei Venemaa ega Soomega. Karjalas peavad valitsema Euroopa Liit ja Soome; tuleb rakendada Euroopa Liidu seadusandlust, Karjalasse tuleb paigutada kas ajutised Euroopa Liidu või ÜRO rahuvalvejõud ning Eurost peaks saama selle piirkonna ainus seaduslik valuuta. Kohalikule elanikkonnale tuleb tagada kõik inimõigused.

Mudel koosneb kolmest tsoonist, mida kasutatakse käesoleva sotsiaal-majandusliku lünga täitmiseks:

Lääneosas asuv linnade tsoon - Viiburi, Sortavala ja teised selle piirkonna linnad integreeritakse Soome ühiskonnaga. Riiklikku ja erafinantseerimist kasutades ehitab Soome piirkonna uuesti üles.

Väheasustatud kesktsoonist saaks 'turvatsoon', mida kasutataks mahepõllumajanduseks ja ökoturismiks. Suured maa-alad muudetaks looduskaitsealadeks ja rahvusparkideks.
Idatsoonist saaks spetsiaalne majanduspiirkond, mis oleks ahvatlev investeerimispiirkond nii rahvusvahelistele kui ka Soome investoritele. Vähem kui tunni tee kaugusel St Peterburist võimaldaks see kiiresti kasvav piirkond viisavaba sissepääsu St Peterburist ja põhja poolt Petroskoist pärit inimestele. Uus rahvusvaheline piiriala näeks sinna lugematul arvul ehitatud vabrikuid, supermarketeid ja muid teenindusettevõtteid. Sealt saadud maksudest ja tollidest finantseeriks Soome valitsus Karjala ülesehitamist.

Soome on kerkimas võtmepositsioonile, kuna see on Põhja-Euroopas ainus riik, kus kasutatakse Eurot. Karjalas toimunud laastamistöö ning tohutu majandusliku mahajäämuse tõttu on koostöö Venemaa ja teiste riikidega ülioluline. Soome on kolme kultuuri (skandinaavia, soome-balti ja vene) kohtumispaik ning Venemaa poolt okupeeritud Karjala-Soome on pakitud Eurotsooni ning Venemaa tuuma, St Peterburi-Moskva kiirtee vahele.

Toomaks rahu ja õitsengut, inimõigusi ja kiiret majanduslikku kasvu nii Karjalasse kui kogu Põhja-Euroopasse peab Soome taastama oma endise territooriumi. Juba 1920. aastal sõlmisid Soome ja Venemaa kahepoolse lepingu, mille järgi Karjala kulub Soomele. See dokument on võti, mis lahendab kohutava olukorra tänapäeva Karjalas.




^  Takaisin ylös      Lisää artikkeleita kirjoittajalta      Artikkeli-arkisto 




Karjalan ja Petsamon palautus -kirja on julkaistu 14.10.2010 Tarton rauhan 90-vuotispäivänä.

Kirja käsittelee Suomen, Venäjän ja EU:n välisten suhteiden kannalta keskeisiä, vielä avoimia kysymyksiä: sotaan syyllisyys, sotasyyllisyys, evakkojen omaisuuden restituutio ja pakkoluovutettujen alueitten palautus.

Tilaa kirja Karelia Klubi Kaupasta, sähköposti tai 05 541 6450, hinta 19:50 euroa.









Koko Suomen kartta vuodesta 1920




Please transfer to Kansalaisvetoomus Internet site. This is an apply for the return of Karelia. It's not a membership form.







SIIRRY KARELIA KLUBI KAUPPAAN

Candomino laulaa karjalaisia lauluja [mp3-file].



SIIRRY KARELIA KLUBI KAUPPAAN

Karjalan satakielen Laps' olen Karjalan [4.9 MB mp3-file].