Tietoa kirjoittajasta


Henn Põlluaas

Henn Põlluaas


E-mail
Kirjoittajan muita artikkeleita

30.09.2008 [04, 09]
»  VIRO ALKANUT VETÄYTYÄ TARTON RAUHANSOPIMUKSESTA

08.05.2007 [02]
»  MITÄ VIROSSA TAPAHTUU?

26.10.2005 [02]
»  OIKEUS VOITTAA AINA

21.07.2005 [02]
»  VAIN RAJASOPIMUS VAI JOTAIN VIELÄ PAHEMPAA?

12.07.2005 [02]
»  VIRON RAJASOPIMUS KORKEIMPAAN OIKEUTEEN

24.05.2005 [02]
»  VIRON JA VENÄJÄN RAJASOPIMUKSEN SALATUT MOTIIVIT

  Lisää artikkeleita kirjoittajalta

  Artikkeli-arkisto


Copyright 1999-2018 © Pro Karelia ry. Artikkelien ja kuvien lainaaminen sallittua, lähde mainittava.

  Pro Karelian email-rekisterit

28.09.2005
Henn Põlluaas

Tämä artikkeli liittyy alla lueteltuun/lueteltuihin artikkeliryhmiin.
Klikkaamalla artikkeliryhmää näet, mitä muita artikkeleita ryhmään kuuluu.


[02] Karjalan palautus

RIIGIKOHUS: RIIGI HUVID EI OLE KODANIKU ASI!

08. septembril otsustas Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegium jätta läbi vaatamata Henn Põlluaas´i. Enn Oja ja Maiko Markuse poolt esitatud kolm taotlust tunnistada põhiseadusevastaseks Riigikogu 20. juuni otsus ratifitseerida Eesti-Vene piirileping. Otsust põhjendati kolleegiumi arvamusega, et tegemist olevat avalikes huvides esitatud kaebustega. Lisaks leiti, et seadus ei anna isikutele võimalust esitada kaebust avalike huvide kaitseks (sic!).

Kuna taotluste eesmärgid oli ühised, käsitleti neid koos. Seejuures vaadati taotlused läbi kirjalikul menetlusel, st. kinniste uste taga, kus asjaosalistel ega meedial ei ole võimalik istungil osaleda, seda lindistada ega märkmeid teha. Kõigele lisaks nimetatud istungit ei protokollitud.

Riigikohtu otsuse taustal tekib probleem: mis on avalik ja mis isiklik huvi otseselt riiki ja tema kodanikke puudutavas küsimuses. Kuidas on võimalik väita, et Riigikogu otsus, mis annab tasuta meisse varjamatu vaenuga suhtuvale riigile 2993 ruutkilomeetrit, ehk 5 % Eesti territooriumist, jätab kümned tuhanded Eesti kodanikud ilma oma varast, tuhanded inimesed võõra riigi meelevalda, rikub põhiseadust, kõigutab meie riigi juriidilisi alustalasid ja tekitab kõige sellega riigile sadadesse miljarditesse kroonidesse ulatuva majanduskahju, ei ole samavõrd isiklik kui avalik asi.

Kas ka siis väidab Riigikohus, et see ei ole kellegi isiklik asi, kui elektri hind tõuseb mõnekümne aasta pärast lakke, sest põlevkivi on otsas ja meile kuuluv Narva jõgi, kus oleks võimalik peaaegu tasuta elektrienergiat toota, on Venemaale kingitud?

Riigi ja tema kodanike kahjustamine, põhiseaduslike õiguste ja printsiipide rikkumine on otseselt iga inimese õiguste rikkumine. Eriti veel, kui see toimub riigi seadusandliku organi otsusel! Selle läbi kannatab iga riigikodanik, kuigi see ei ole ehk kohe nähtav ja käega katsutav. Piiritulp keset Eestit on aga vägagi katsutav!

Inimene on lahutamatu osa ühiskonnast. See põhimõte on eriti tähtis demokraatlikus ühiskonnas. Inimese ja ühiskonna, isikliku ja avaliku vastandamine Riigikohtu poolt on otseselt ühiskonda lõhestav tegu. Avalikku huvi ei ole võimalik isiklikust huvist eraldada, kuigi mõningatel juhtudel võivad nad olla erisuunalised. Riigi huve puudutavates küsimustes nimetatakse erisuunaliste huvide teostamist riigi kahjustamiseks või koguni reetmiseks.

Üks Riigikohtu määrusele allakirjutanu, Tõnu Anton, on kirjutanud (EPL 29.10.03.): „Otsides seaduse mõtet, püüab kohtunik mõista seadusandja tahet ja näha seaduse eesmärki.“ Kas tõesti näeb Riigikohus kõnealuse seaduse eesmärki sellisena?

Riigikohtu suhtumine on otseses vastuolus Põhiseadusega, mis paneb igale kodanikule kohustuse olla ustav Põhiseaduslikule korrale. Otsus loob pretsedendi, mille kohaselt Toompeal võib võtta vastu Eesti riigile ka kõige vaenulikemaid otsuseid, ilma et kellelgi oleks võimalustki selle takistamiseks midagi legaalsel teel ette võtta. Olukorras, kus kodanikult võetakse võimalus kaitsta oma isiklikke, avalikke ja riigi huve, mis antud juhul kattuvad, on demokraatiast rääkimine lausa naeruväärne.

Meenutagem 1940. aastat, mil juunikommunistid otsustasid Riigikogus ühineda NSV Liiduga. Kas see ebaseaduslik otsus ei riivanudki iga Eesti riigi kodaniku isiklikke huve, või oli see tõesti ainult avalikke huve kahjustav samm?

Neile, kes arvavad, et näide on liialdus, toon siia ühe tänase Vene poliitiku sõnad: “Te ainult kujutate ette, et te olete iseseisvad…Samas peaks olema selge, et Venemaa ei kasuta otserünnakut Balti maade vallutamiseks".

Vene lähivälismaa doktriini taustal on tal täiesti õigus. Majanduslikul ja parlamentaarsel teel on lihtsam riiki üle võtta, ja mis kõige tähtsam: keegi ei saa seda hiljem vaidlustada.

Teen lühiülevaate piirilepingu sõlmimise protsessist ja isikutest, kes sellega seotud. Kommentaare järgnev ei vaja.

19.10.1992
kinnitab peaminister Mart Laar, et läbirääkimistel Venemaaga lähtutakse Tartu Rahulepinguga määratud piiridest ning ei loobuta okupatsioonikahjude tasumise nõudest.

16.12.1994
teatab peaminister Andres Tarand, et Eestil pole territoriaalseid nõudmisi ja on nõus loobuma Tartu Rahuga sätestatud piiridest. Eelduseks on Tartu rahu tunnustamine Venemaa poolt. (meedias esitati vihjeid tema koostöö kohta KGB-ga.)

04.09.1995
peaminister Tiit Vähi (endine kommunist) loobub ka Tartu Rahu tunnustamise nõudest.

28.11.1996
kiidab Tiit Vähi valitsus (15-nest ministrist 14 end. kommunisti) uue lepingu, heaks ja välisminister Siim Kallas (end. kommunist) parafeerib Vene peaministri Primakoviga Petroskois lepinguprojekti, milles on loobutud vähimatestki eestipoolsetest tingimustest.

26.02.1999
kiidab peaminister Mart Siimani (end. kommunist) valitsus heaks tehniliselt täpsustatud lepingu.

18.05.2005
kirjutab Andrus Ansipi (end. kommunist) valitsuse välisminister U. Paet Moskvas, vastu (82,5%) Eesti rahva tahet, piirilepingule alla.

20.06.2005
Riigikogu ratifitseerib piirilepingu. Poolt 78, vastu 4, ei hääleta 19 saadikut. Riigikogu liikmetest valdav osa osa on endised kommunistid.

22.06.2005
kuulutab president Arnold Rüütel (end. tippkommunist) piirilepingu välja.

08.09.2005
Lükkab Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegium tagasi taotlused tunnistada piirilepingu ratifitseerimine põhiseaduse vastaseks. Otsusele on alla kirjutanud Märt Rask, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull. Jätan lugejale arvata, kas tegemist on endiste kommunistidega?

Eesti riigile ja rahvale üliolulise küsimuse kinniste uste taga arutamine ei käi kokku demokraatliku õigusriigi tavadega. Salatsemine ja otsitud põhjendusega taotluste tagasilükkamine iseenesest annab juba selget tunnistust, et asja sisulist arutelu kardetakse.

Täpselt samamoodi oli salastatud ka Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise protsess, mille käigus loobuti rahva selja taga ühepoolselt ja põhjendamatult kõigist headest diplomaatia tavadest ja Eesti riiklikest huvidest. Kelle huve siis õieti kaitsti? Kui arhitekt Harri Kivilo pöördus selle küsimusega KAPO poole, vastati talle, et ei saa kommenteerida, see võib olla seotud riigisaladusega.

Kõik asjatundjad, kes siinkirjutaja taotluse üle vaatasid, olid kindlad: see lükatakse kas protseduurilise või mõne muu mitteolulise seiga tõttu tagasi, sest taotluse sisu ja põhjendusi ei ole võimalik ümber lükata. Piirileping on põhiseadusevastane. Kahjuks oli neil õigus ja Riigikohus, kelle ülesanne oleks kaitsta põhiseaduslikku korda, ei julgenudki asja sisulisele arutelule võtta.

Hetkel on Venemaa piirilepingu tühistanud. Miks, seda me veel ei tea. Küll aga on alust arvata, et seda tehti mingite veelgi suuremate järelandmiste lootuses. Kas ka Eesti valitsevad ringkonnad on juba valmis uuteks äraandmiseks?


Artikkelien kommentointi on toistaiseksi lopetettu.
Kommentin tai mielipiteen voi lähettää suoraan Pro Karelia -verkkolehden toimitukselle: toimitus@prokarelia.net



^  Takaisin ylös      Lisää artikkeleita kirjoittajalta      Artikkeli-arkisto 




Tutustu kirjaan ja tilaa se Karelia Klubi Kaupasta, sähköpostitse tai 05 541 6450, hinta 19:50 euroa.

NS. SOTASYYLLISYYS













Koko Suomen kartta vuodesta 1920




Siirry Kansalaisvetoomuksen internet-sivuille. Vetoomus ei ole jäsenlomake.







SIIRRY KARELIA KLUBI KAUPPAAN

Candomino laulaa karjalaisia lauluja [mp3-file].



SIIRRY KARELIA KLUBI KAUPPAAN

Karjala. Sanat ja sävel: Olli Nykänen [4.13 MB mp3-file].